Tööstuslik pööre
18. saj II pool ja 19. saj algus
Mis on tööstuslik revolutsioon?
Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele.
Leiutati uusi masinaid, mis aitasid toota kaupu üha kiiremini ja odavamalt. See tõi aga arengu ka muudes alades. Selleks, et rohkem toota, oli vaja töölisi ja toorainet. Kuna paljudes riikides oli pärisorjus kaotatud või hakati kaotama, siis said maalt inimesed linna minna ja tööjõu mure oli lahendatud. Toorainet (nt raud, kivisüsi) saadi kas enda maalt või kolooniatest. Arenema hakaks ka transport (nt rongiliiklus), kuna kaupa oli vaja vedada kaugele. Tekkis konkurents, nii taheti veelgi odavamalt ja rohkem toota.
Töö koondus suurtesse vabrikutesse, kus inimestel ei olnud töö tegemiseks erilisi oskusi vaja. Tekkis tööjaotus - igaüks tegi vabrikus oma osa. Enam ei saanud töötajad kodus töö kallal nokitseda, vaid töö algas ja lõppes kõigil ühel ja samal ajal vabrikus. Aurumasina käigus hoidmine oli kulukas ning taheti maksimaalselt kogu aeg ära kasutada.
Aurumasin ja kivisüsi
Aurumasinad köeti kivisöega. Aurumasinad hoidsid teised masinad töös. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Seega oli väga oluline osa kivisöe- ja rauakaevandustel.
Algus Inglismaalt
Kuna seal oli väga tähtis villatöötlemine, hakatigi uuendama ketramist ja kudumist. Leiutati ketrusmasin, mis tegi ühe lõngarulli asemel korraga 16. Aastal 1812 tegi üks masin ära 200 ketraja töö.
Miks just Inglismaa?
* Inglismaal oli talurahvas vaba ja üsna heal järjel (palgad olid kõrgemad kui mujal). Seega said nad tooteid osta ja olid ka tööjõuks vabrikutele.
* Inglismaale tulid ka kolooniad kasuks. Sealt sai odavat roomaterjali (nt puuvilla riide tegemiseks).
* Inglismaal oli palju kivisütt, mida oli vaja aurumasinate käigushoidmiseks.
masinad asendasid inimeste kalli tööjõu odaval kütusel töötavate masinatega.
Hiljem levis tööstuslik revolutsioon ka mujale maadesse.
Uued tootmisharud, energiaallikad, leiutised
Metall ja teras muutusid väga oluliseks -> masinaehitus
Edusammud keemias - sünteetilised värvid ja liimid
elekter - 1880 ehitati esimesed elektrijaamad ja liinid. 1890 elektrimootor
nafta - odav küte kivisöe asemel. 1897 esimene sisepõlemismootor
Uued leiutised nt dünamiit
tööstusriik- riik, mille majanduslik ja sõjaline võimsus põhineb tööstusel
mehhaniseerimine- inimeste või loomade lihasjõu masinatega asendama
Kapitalism
Esimesed vabrikud olid väikesed. Tehnoloogia arenedes läksid need aga suuremaks. Uute masinate ostmine oli vabrikuomanikele väga kulukas. Väljaminekuks olid ka vabrikuhooned ise ja tööliste palgas. Oma vabrikut oli ühel inimesel väga kallis omada - oli vaja suurt algkapitali. Kapital oli vara või raha, mida oli töö käigus hoidmiseks vaja. Suurte tehaste rajamiseks moodustati aktsiaseltse, kus vabrikut omasid mitu inimest. Mõnikord ei juhtinud o9manikud ise vabriku tööd, vaid palkasid selleks vabrikudirektori ja ülevaatajad.Majanduslik korraldus, mis põhineb ettevõtjate eraomandil ehk kapitalil, tööstuslikul tootmisel ja palgatööjõul nimetati kapitalismiks. Selle eesmärgiks oli teenida võimalikult palju kasumit. Samas suurendas see ühiskonnas ebavõrdsust (vaeste ja rikaste vahe kasvas) ja nende süüks pandi palgatööliste viletsat olukorda. Tihti oli nii, et kapital ja tootmisvahendid oli koondunud rikaste kätte ning vaestel jäi vaid töötaja roll.
Monopol – kui ettevõte saavutab enamuse mingis turuosas. Näiteks kuulus ühe ettevõtte kätte enamus naftatootmisest, ainus konkurents olid väikeettevõtted, kel ei olnud võimalus kaugele turule pääseda.19. saj olid monopolid rasketööstuses, relvatööstus, kütusetootmised, energia. Riik sekkus, et asi võrdsem ja ausam oleks.
Tekst on refereeritud "Uusaeg II osa", Avita 2013
