Ülesanne.
Loe teksti. Täida teksti põhjal tööleht:
Eesti alad enne Põhjasõda:
 |
| https://www.zum.de/whkmla/region/eceurope/xswlivonia.html
Kollane - Eesti kubermang, kuulus Rootsile
Erkroheline- Liivimaa kubermang, kuulus Poola-Leedule
Tumeroheline - Taani valdused
|
Eesti ala oli jaotatud kolme erineva kuninga vahel - Taani, Rootsi ja Poola. Sellepärast ei valitsetud Eesti alasid ka ühtemoodi. Näiteks Eestimaa kubermangus (kaardil kollane) kehtisid Rootsi kuningriigi seadused. Kuid riigid vajasid kohalike mõisnike toetust, seega pakuti neile privileege ehk eriõigusi. Kui aadlikele lubati, et nende võim säilib või läheb isegi paremaks, siis ei mässanud nad valitseva kuninga vastu. Mõnikord siiski riigid üritasid Eesti alasid enda riigi seadustele allutada, kuid see oli väga raske.
Millised privileegid olid aadlikele tähtsad?
- Nende usu säilimine
- Maaomand ja õigus pärandada
- Maksuvabastus kuninga ees
- Omavalitsus ehk rüütelkond otsustab maa siseasjade üle
- Kohtuvõim talupoegade üle
- Ametite jagamine aadli poegadele
- Kontroll kiriku üle
Aadlid Poola-Leedu aladel
Alguses oldi aadliprivileegidega nõus. Kuid kui tuli võimule Poola kuningas Stefan Batory 81576-1586), siis hakati Liivimaa aladel ümberkorraldusi tegema.
- Liivimaa jaotati Poola eeskujul vojevoodkondadeks
- 3/4 maast kuulus nüüd riigile
- Maad jagati Poola ja Leedu aadlikele
- Hakati katoliiklust peale suruma
- Sakslaste tähtsus vähenes
Aadlid Rootsi aladel
Kõige suuremad privileegid olid Eestimaa aadil. Rootsi üritas 17. sajandil valitseda Eestimaad nagu Rootsit, näiteks vabastada talupojad pärisorjusest. Kuid kohalik rüütelkond lükkas kõik ettepanekud tagasi.
Kuninga käes oli alguses üle poole maast, kuid varsti oli peaaegu kogu Eestimaa aadlike omand, mitte kuninga. Riik andis maa-alasid tasuks aadlikele, kes olid riiki sõjas aidanud. Kuid Rootsi riik ei saanud Eesti kubermangust enam piisavalt tulu. Maade tagasi võtmisele seisid aga aadlikud vastu.
Karl XI (1660-1697) oli abolutistlik monarh. tema otsustas, et maa-alad tuleb aadlilt tagasi võtta. Eesti- ja Liivimaa aladel võeti tagasi mõisad, mis olid läänistatud Rootsi ajal. Need, kes omasid maid ja mõisaid varem, said oma maa endale jätta. Tagasivõetud mõisad anti omanikele rendile. Nii kasvas riigi sissetulek. Rendimõisates määrati kindlaks ka talupoegade kohustused.
Aadlid Vene võimu all (alates 1710)
1710. aastal läksid Eesti alad Vene keisririigi koosseisu. Alistumislepinguga lepiti kokku, et Balti aladel säilib luteri usk, rüütelkondadele jäävad nende õigused, kohtuvõim jääb aadlike korraldada ja riik ei tohi teistele aadli mõisaid maha müüa.
Peeter I taastas kõik aadlike privileegid, mis nad Rootsi ajal kaotasid. Osad aadlikud said ka oma mõisad tagasi. Eesti aladel hakkas kehtima Balti erikord. See tähendas, et Vene keisririigi seadused kehtisid siin vaid siis, kui need ei sattunud kohalike rüütelkondade ja linnade õigustega vastuollu.
Tänu sellele, et Vene keisririik oli nende õigused taastanud, olid Baltisaksa aadlikud riigile ustavad. Nad säilitasid oma võimu, kuigi olid Vene keisririigi osa.
Balti erikord sattus ohtu keisrinna Katariina II ajal, mil Eesti alade valitsemine ja kohtukord muutus sarnasemaks ülejäänud Vene riigiga. Pärast tema surma Katariina muutused tühistati ja aadlikud said oma eriõigused taas tagasi. Paljud aadlikud tegid karjääri Vene keisririigi sõjaväes või riigiametnikena.
Tekst refereeritud "Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg, I osa", Pärtel Piirimäe, Avita kirjastus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar